allampàda , nf: allampata,
allampiada,
lampada Definition
su lampare, nau de una lughe, de is ogos, su bíere una cosa un'apenas, su tanti de si ndhe acatare: fintzes abbaidada lestra
Synonyms e antonyms
allampigiada
/
abbaidada,
slampiada
2.
at biu s'allampiada de un'animali intanendusí
3.
sos ómines zant un’allampiada a su caminu e apubant unu pitzocu brincandhe su muru
Etymon
srd.
Translations
French
éclair,
regard vif
English
gaze,
winking
Spanish
relampagueo,
parpadeo
Italian
lampeggiaménto,
sguardo vivace
German
Funkeln.
arreputzàdu , agt Synonyms e antonyms
alleporedhau,
alleporizadu,
incaboniscau,
ingrigliadu
Sentences
die cun die lu bido prus arreputzadu (G.Ruju)
Translations
French
ragaillardi,
vif
English
lively,
jaunty
Spanish
vivo,
vivaracho
Italian
ringalluzzito,
vivace
German
eitel,
lebhaft.
bagliúgulu , agt Definition
chi est giau a su giogu, a sa brulla
Synonyms e antonyms
brullanu,
fruscinedhu,
ispabillu,
sbrillau
Sentences
est unu pitzinnu bagliúgulu
Scientific Terminology
ntl
Translations
French
vif,
amusant
English
lively
Spanish
juguetón
Italian
vivace,
scherzóso
German
lebhaft,
munter.
fruscinédhu , agt, nm Definition
nau de piciochedhu chi istat sèmpere a su move move, chi no istat mai firmu
Synonyms e antonyms
bagliúgulu,
piberudu
/
fangoteri,
fragnóculu,
mintirotu,
sbrillau,
tocaredhu
Sentences
a pipia tui fias fruscinedha meda
Translations
French
vif,
animé,
petit diable
English
lively (child)
Spanish
vivaz,
niño travieso
Italian
vivace,
frùgolo
German
lebhaft,
Wildfang.
ispabíllu , agt, nm: ispavillu,
ispibígliu,
ispipillu,
ispivígliu,
ispivillu Definition
chi o chie tenet una manera de istare e de fàere atenta meda, a totu, a ogos apertos; fintzes chi est alligru
Synonyms e antonyms
abbillu,
abbistu,
allutinedhu,
capíbbili,
iscardallutu,
sbrillau,
spiscinetu
| ctr.
babbalocu,
tolondro
Idioms
csn:
i. che grodho, che matzone = meda; focu ispipillu = tenindhe a frama
Sentences
su pitzinnu fit ispibillu meda ◊ mi consizabat de istare atentu, ca mi cheriat prus ispipillu in su travallu ◊ ispivilla comente l'agguantat chi de l'amare mi benit pertzisu ◊ fit unu cane ispavillu meda ◊ sunt pitzinnos abbistos e ispavillos ◊ istat che fera sa piús ispivíglia ◊ fit ómine ispipillu o macu mannu?
2.
bi at calchi coro in ispibígliu: forsis sa muzere, sa mama ant atzesu fogu de amore
Etymon
srd.
Translations
French
vif
English
quick,
vivacious
Spanish
despabilado
Italian
vivace,
svéglio
German
lebhaft,
geweckt.
prontúdu , agt Definition
chi tenet prontu, atza meda, fintzes a tropu
Synonyms e antonyms
assudu,
acudiosu,
agudígliu,
atreviu,
atzilosu,
isprontiu,
trempista
Sentences
prontudu, dh'iat nau: - Marranu! ◊ su prontudu est unu chi no si atuldit e risponnet cun prontesa
Scientific Terminology
ntl
Etymon
srd.
Translations
French
vif,
effronté
English
lively,
cheeky
Spanish
osado,
descarado
Italian
vivace,
sfacciato
German
lebhaft,
frech,
unverschämt.
sbeliàu , pps, agt: isbelliau Definition
de sbeliai; nau de unu piciochedhu, chi est pentzandho totu a su giogu e a s'ispàssiu, chi no faet atentzione a sa faina chi est faendho, a su chi dhi funt naendho, ca est pentzandho in àteru, a giogare
Synonyms e antonyms
avagliaradu,
disabbutu,
isàbbitu,
isagherau,
isoncu
/
cdh. svariatu
Sentences
ses tropu sbeliau, piciochedhu: is cosas chi iscrínt is giornalis no funt po tui!
Translations
French
distrait,
loufoque vif (pop.)
English
absent-minded,
lively
Spanish
despistado
Italian
distratto,
svampito,
vivace
German
zerstreut,
abgelenkt,
lebhaft.